11. nädal

Sellenädalane teema oli väga huvitav lugemine. Sain teada palju uut ning tekkis suur huvi hakata juurde uurima. Pean häbiga tunnistama, et see teema oli minujaoks väga tundmatu ning mul on hea meel, et selle teemaga siiski kokku puutusin.
Netis leidub palju huvitavaid tugilahendusi ning valikut oli raske teha. Silma jäi hoopis kursusekaaslase poolt foorumisse postitatud lahendus, milleks on Eyegaze Edge ehk Eye-Tracking. 
Huviga lugesin kogu nende kodulehe läbi ning leian, et tegemist on väga huvitava ning suurepärase tehnikalahendusega. See on loodud nii, et Eye-Tracker saab aru, mida sinu silmad tahavad teha ning see toimib justkui hiirena. See annab suurepärase võimaluse liikumisraskustega inimestel saata meile või teha teisi vajalike asju internetis. Kuigi testid on näidanud, et silmadega juhtimine pole nii mugav ja täpne kui on hiirega, on see siiski väga vajalik vahend inimestele, kes ei saa hiir ise kasutada.
Minule suureks üllatuseks on Eestis, just meie enda Tallinna Ülikoolis on olemas eye-tracking seade Eyetracker S2 täitsa olemas.
On olemas erinevad variante ning versioone ning seoses tehnoloogia arenguga, tuleb välja järjest paremaid mudeleid, mis teevad kasutamise veelgi mugavamaks. On oluline samm mõelda uusi lahendusi, kuidas saaksid kõik inimesed mugavalt arvutit kasutada, ning eye-tracking on suurepärane näide, kui kaugele on tehnoloogiaareng minema ning ma ei suuda ära oodata, mis võimalused meil tulevikus on.

IT-projekt, mis kasutab edukalt häkkerlikku mõtteviisi.

Sellel nädalal oli huvitav teema häkkeritest ning sellest, millised nad õige on ning millega nad tegelevad. Kuna mina olen väga vähe selle teemaga kokku puutunud, oli minujaoks see väga huvitav lugemine. Pärast seda silmaringi avardavat teksti tuli endalgi isu rohkem selle kohta uurida ning oma teadmisi sellest osas suurendada.

Teemas oli välja toodud paar punkti, mis on nii-öelda väljendasid häkkerlikku mõtteviisi. Nendeks oli näiteks :
*jagamine  - lähtumine mõttest, et informatsioon võiks olla kõigile kättesaadav ning tasuta
*meeskonnatöö - tarkvara arendamisel võiksid osa võtta kõik, kes soovivad, vastavad oma võimetele
*levitamine - räägi ning tutvusta kultuuri
*uuenduslik mõtteviis - projekt võiks olla uudsem ning parem, kui teised
*huvi - maailmas on palju asju, mis vajavad lahendusi

Olen kokku puutunud nii mõnegi projektiga, mis järgib häkkerliku mõtteviisi, nende seas kuulsaim Linux ning kõigi teada proxy. Kuid seekord otsustasin kirjeldada hoopis muud programmi, mis on minul igapäevaselt kasutusel ning kindlasti üks minu lemmikuid - VLC media player.
VLC nimi tuleneb nimest 'VideoLan Client' mis oli algselt selle projekti nimi, kui sellega tööd alustati aastal 1996. Nagu enamus projekte, sai seegi alguse just õpilaste seas Prantsusmaal ning üsna pea levis üle maailma kui not-profit organitsioon.
Tänapäeval peetakse seda üheks parimaks meedia pleieriks. See on populaarne tänu oma võimele mängida pea igat formaati ning loomulikult kuna see on kõigile kättesaadav. VLC on kättesaadav kõigile OP süsteemidele. On vähe programme, mis on saanud nii suurt tunnustust, kui on seda saanud VLC player. Loomulikult on ka temal paar viga, kuid need pole olnud piisavalt mõjuvõimsad, et VLC troonilt lükata.
Kuna VLC on GNU LGPL litsentsiga, lubab see teistel selle tarkvara enda projektidesse ilma lepinguteta. Leian, et VCL pleier sobib suurepäraselt näiteks, mis kirjeldab edukat häkkerlikku mõtteviisi projektis.

9. nädal

Mõiste "digiaedik" (digital enclosure), mille võttis kasutusele Mark Andrejevic, on keskkond, kus inimeste iga samm, mida ta netikeskkonnas teeb, jätab endast jälje interneti andmebaasi. Kogu see informatsioon kogutakse kokku ning grupeeritakse ning see omakorda loob teekonna anonüümse autorini ja mingil määral on võimalik lausa tema liigutusi teatul määral suunata.

Ma pean 'digiaedikut' normaalseks tehnoloogia arengu osaks, millega tavakasutajad ei osanud arvestada ning tänu sellele, on sellest tekkinud probleem.
Oleme kõik kuulnud, kuidas meie tehnoloogia areneb väga kiiresti ning inimeste elu muutub järjest lihtsamaks ja mugavamaks. Paljud inimesed näevad seda kui positiivses võtmes, kuna nende elu muutub aina paremaks. Kuid nad ei tea, ei mõtle või ei hooli, et kui tehnoloogia areneb rekordkiirkusega, areneb sellega ka negatiivsed pooled. 'Suurtel kurjadel juhtidel' on tekkinud suurepärased ja lihtsad viisid, kuidas kõiki inimesi korraga jälgida ja vajadusel ka kontrollida. See olukord on bittersweet, me keegi soovinud seda otseselt, kuid mugavad uut tehnoloogiat kasutame me siiski edasi.
Me tegelikult ei peaks niimoodi elama, sellise valiku või hirmu sees. Ideaalmaailmas muidugi sellist olukorda ei oleks, kuid reaalses maailmas see on olemas. Ning inimeste kogu interneti tegevus on kuhugi salvestatud ning see on meie elu. Meie fantastiliselt kiirelt areneva tehnoloogiaga elu.
Inimesed saavad oma 'aedikut' vajadusel võimalikult väiksena hoida. Mitte lisada kõiki oma andmeid, kui auhinnaks on kast kohukesi või mõelda mingi lahendus internetist ostetud asjade suhtes. Hoida seda ohjas niipalju, kui tavakasutaja seda suudab teha.
Mina loodan siiralt, et suured kurjad mehed ei hakka meie aedikuid ära kasutama ning sellele vaatamata, üritan seda võimalikult väiksena hoida, kuna saan aru ja mõistan, et see käib lihtsalt ühiskonnaga kaasas. Ma ei pruugi sellest aru saada, tahta või leppida sellega kuid ma üritan seda mõista.

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Minu jaoks tundus kõige lähedasem punkt just privaatsuse teema. 

Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).

Olen interneti pikka aega kasutanud ning juba väikesest tüdrukust peale olen teadnud, et eraelu tuleb internetis päris kaugel hoida. Kuigi kasutan suhtlusmeediume näiteks Facebooki ja Twitterit, ei postita ma neisse mitte kunagi midagi väga isiklikku enda eraelu kohta, näiteks enda asukohta või muud sellist.  Olen piisavalt palju õudusjutte kuulnud, kui ohtlik võib liigne jagamine olla. 

Paar aastat tagasi juhtus minuga üks väga täbar lugu. Nimelt sellel ajal, kui inimesed olid rate.ee-st edasi liikunud Orkutisse, tegin seda minagi. Rate.ee polnud kunagi minujaoks oluline koht ning konto oli surnud, oli ainult kustutamise asi. Ühel päeval aga saatis mulle üks minu tuttav ühe lingi, milles oli minu andmetega ning piltidega tehtud uus kasutaja rate.ee-sse. Olin väga shokis. Ma ei teadnud, kes seda tegi ning mis mind vägagi äravaks tegi, oli see et inimene oli postitanud minu kohta väga privaatseid asju, näiteks elukoht, perekonna liikmete nimed, kool ja muud andmed. See inimene mitte ainult ei mänginud mind, vaid ka julmalt rikkus minu privaatsust postitades asju minu kohta, mis polnud avalikusele mõeldud jagamiseks.  Üsna kiiresti see konto kustutati ning sain ka teada, kes see inimene oli, kes minu andmeid niimoodi kuritarvitanud kuid halb maik on siiani suus. Õnneks midagi sellest loost ei juhtunud, peale minu ehmatuse, mis tegi mind veelgi ettevaatlikumaks. 

Minu tuttavad on ka tundnud julma privaatsuse rikkumist, kuid minu loost natukene teises võtmes. Nimelt leidis tuttav töö ühes firmas sekretäri-abina. Töö tundus esialgu väga korralik ning meeldiv, kuni tuttav sai aru, et tema töödejuhataja loeb tema emaile. Õnneks minu tuttav väga isiklikku infot emaili teel teisega ei vahetanud. Kui tuttav küsis selgitust, miks ülemus nii teeb, siis sai ta vastuseks, et ta lihtsalt kontrollib, et töötaja ei tegeleks töökõrvalt kõrvaliste asjadega. Kuigi ülemuse jutus võib mingi iva sees olla, ei tohiks sellist asja teha kindlasti töötaja ees varjates, kuna emaili teel võib liikuda väga privaatne info, näiteks uksekoodid. Loomulikult ei soovitaks sellist infot emaili teel jagada, aga kunagi ei tea ette, mis võib nendes emailides tegelikult peidus olla. Tuttav lahkus koheselt pärast seda juhtumist töölt. 

Need on paar näidet, kuidas on võimalik rikkuda teiste inimeste privaatsust netis. See punkt käib kokku ka tihedalt esimest punktida - ole inimene. Mitte kellegile ei meeldi, kui tema privaatsust niimoodi rikutakse, ükskõik, mis selle tagamõte oli. 
Praegu on väga aktuaalne teema, kuidas sadu pilte postitati häkkerite poolt netti kuulsustest, mis olid neil iCloudis. See lugu on minuarvates väga südantlõhestav. Mitte keegi ei soovi, et tema privaatsed pildid oleks kogu internetile näha.
Olgem inimesed ning ärme tee teistele seda, mida ma ei taha, et meile tehakse.

Ja loomulikult peab ise väga ettevaatlik olema, kui palju infot kuskil meeldiasaidil jagada. Üks asi on rikkuda teiste privaatsust, teine asi on ise seda muretult jagada. Tuleb meeles pidada, et kui kord üks asi internetis on, see sinna jääbki. On olnud palju poleemikat, kuidas populaarsed leheküljed ja valitsus jälgivad inimesi, kuna kogu info on neile väga lihtsalt kättesaadav.

IT prof Eestis aastal 2014

IT spetsialist on ametinimetus, mida kõik meist oleks justkui kuulnud, kuid keegi päris täpselt ei tea, mida see täielikult endast ette kujutab. On olemas palju näiteid, mis kokku moodustavad sellise 'nimetuse'. Ei ole ju varjatud tõsiasi, et just see amet on tänapäeva noored usinasti õppida tahavad ja just sellisena end tulevikus ette kujutavad.
Mina pean IT profi juures oluliseks palju, mis teevad neist tõsiseltvõetava ja eduka spetsialisti. Kindlasti on väha tähtsal kohal huvi. Huvi selle asja kohta, mida sa õpid on kindlasti üks oluline, kui mitte kõige olulisem, eeldus ühe tulevase IT spetsialisti kohta. Kui puudub asja kohta reaalne huvi, siis inimene õpib täpselt nii palju, kui tal vaja on ning ta ei arene endasi. Temast võib saada IT prof, iseasi, kui edukas. Kuna tänapäeval on IT inimesi vaja, kuid konkurents on endiselt olemas, on hädavajalik osa inimeses huvi selle vastu, mida ta teeb.
Teiseks oluliseks eelduseks on kindlasti siht. Inimene peaks umbes teadma, kuhu ta jõuda tahab. See ei pea olema firmaomanik või uue programmi kirjutaja, vaid inimene peaks looma unistused, eesmärgid. Ma olen sedasorti inimene, kes usub, et just unistused on need, mis inimesed tööle ja liikuma panevad. Eesmärgitu IT spetsialist, kellel on suur huvi IT vastu, ei tundu just kõige ahvatlevam pakkumine.
Inimese omaduste alla võiksid kuuluda kindlasti valmisolek iseseisvaks tööks, kohusetundlikkus, töökus, viisakus kuid ka oskus hinnata koostööd. Olen elus palju kokku puutunud erinevate firmadega erinevatest valdkondadest ning koostöö on üks asi, mis viib kaugele. Ilma võimeta teha koostööd teistega, on väga raske.
Lisaks on olulisteks omadusteks veel karismaatilisust ning müügioskust. Tänapäeva ühiskond on nii konkurentsirohke, et öeldakse, et inimene peab oskama ennast ja enda oskusi müüa ning leian, et IT alal on see kindlasti väga oluline osa. Naisterahvana usun, et see on kindlasti väga oluline punkt meile. Ma pean tõestama, et ma olen parem, kui need 50 meesterahvast, kes tööandja juures end just pakkumas käisid.
Hea hügieen ja korralik sõnavara on ka punktid, mis teevad inimeste professionaalseks. Väga harva on juhuseid, kus oskus räägib inimese eest ning kõik muu jääb tahaplaanile. Ebaprofessionaalne välimus tekitab eelarvamusi.
Lisaks oskuste alla võiks kuuluda kindlasti võõrkeele tundmine. Mida rohkem keeli tunned, seda uhkem. IT prof leiab tööd igalpool maailmas ning keelteoskus on kindlasti väga oluliseks faktoriks. Lisaks veel juhtimisoskus ning ettevõtlikkus. IT prof on nagu firma, mis end müüb ning mida rohkem oskusi ja teadmisi tal tagataskus on, seda edukam ta on. IT spetsialistidel võiks olla väga lai ja avatud silmaring. ning võtma omaks palju erinevaid suuni. See paistab silma.

Kokkuvõtteks ütleksin, et kuigi see nimekiri tundub suur ja lai, on iga inimene siiski omamoodi. Inimene peab leidma endas selle, mis teda viib tippu ning üldarvamused ei mängi siin olulist rolli. Nendesse punktidesse usun mina ning samm sammu haaval üritan neid oskuski ka arendada.

Ergonoomika

Positiivne
Mina pean positiivseks tarkvara ergonoomikaks suhtlusvõrgustikke, seal eesotsas Skype. Mitte sellepärast, et see on eestlaste tehtud ja tunnen end uhkena nagu õige patrioot, vaid kuna ma tõepoolest hindan kõrgelt, mida see programm tegelikult teha oskab.
Eelmine aasta läks mu õde Inglismaale elama ning ta oli minu elus väga lähedane inimene. Tundus imelik, kuidas ma saan olla nii aasta aega, et suhtlen temaga ainult Facebooki või muu sotsiaalmeedia leheküljel. Kuid Skype ju pakub palju rohkemat, kui lihtsalt kirjavahetusvõimalust. Ta pakub pidada vestlusi pikalt inimestega, kes elavad kasvõi teisel pool maakera ning minusilmis on see vägagi positiivne tarkvaraarendus.
Kuigi jah, pean tõdema, et see pole just kõige kasutajasõbralikum programm. Mina isiklikult kasutan seda ainult veebikaga suhtlemiseks inimestega, kellega ma päriselus kokku ei saa ning ma pole seal palju ringi vaadanud. Olen lugenud küll arvamusi, et see on natuke liiga keeruline ja mõned funktsioonid tekitavad suurt segadust, leian ma siiski, et ta teeb oma põhitöö ära, milleks on suhtlemine interneti teel. Minul pole kõige kiirem internet ja Inglismaal mu õe juues polnud ka, ning kuigi vahetevahel kõne kvaliteet jättis soovida, saime oma paaritunnised jutud siiski räägitud.
Ma olen väga rahul sellega, et Skype on sellise hea võimaluse loonud ning nagu iga programm, seegi areneb edasi ning ma loodan, et kõik need pisivead, mis tal veel on, saavad varsti lahendatud.
Minu isa kolib ka Inglismaale ning tean, et üsna pea hakkan ma jälle Skype igapäevaselt kasutama ning mul on hea meel, et tänu sellele saan ma oma lähedaste nägu näha, kuigi meie vahel on tuhandeid kilomeetreid.

Negatiivne
Negatiivse valimine võttis mul kauem aega, kuna leian, et kõik programmid ja lahendused vajavad harjumist. Näiteks Windows 8, mis paljudele pahameelt valmistab. Minagi olin alguses väga segaduses, kuhu ma täpselt sattunud olen, kuid ajapikku olen sellega nii ära harjunud, et ei leia, et selle uus disain väga vastumeelne oleks.
Kuid ma pean midagi näiteks tooma, siis ma toon Windows süsteemiga telefonid. Nii, nagu iga tavaline eestlane, olen ma vana hea Androidi fänn ja olen päris kindel, et mu vastumeelsus Windows Phonega on sellest tingitud, kuid seal on veel lisaks paar punkti.
Näiteks :
1. Windows Phone ei saa usbiga ühendada muule OP süsteemiga arvutitele, nt Linuxiga. See on väga tüütu. Ise kasutan Linuxit ja telefon on mul Windows siis jääbki suhtlus kahe vahel ära. Mina puutusin kokku sellise Windows telefoniga, et kui telefon oli Windows 8 ja arvutil Windows 7, siis sealgi vahel suhtust ei toimunud. Kahjuks ei tea(kui aus olla, siis pole eriti uurinud ka) kas see ongi nii. Igatahes leian, et see on äärmiselt tüütu.
2. Windows phone on seest väga keeruline. Olen kokku puutunud paljude inimestega, kes alles alustavad nutitelefoni kasutamist. Kas siis noored lapsed või väga vanad inimesed. Ning nende valik ei olnud kunagi Windows Phone ja põhjusega. See on isegi kogenud kasutajale raskesti arusaadav. Võiks ju arvata, et kui oled vana kala Windows 8 arvutis kasutamises, siis telefonis ei paku see mingit raskust, kuid see pole üldsegi nii. Kulmu ajab kortsu isegi neil.
3. Windows Phone Stores pole palju programme, mis on kättesaadav teistele. Eks see probleem on kõigil. Android tahab saada neid programme, mis Apple telefonidel ning Windows Phone tahab saada, mis on teistel. Kuid kuna Windows Phone pole veel nii levinud, sinna tulevad programmid aeglasimini. Valik on poole väiksem. Näiteks kui oli see paarinädalane Flappy Birdsi hullus inimestel, võite ette kujutada kui hea meel oli Windows Phone kasutajatel, kui said teada, et nendeni see õige versioon mängust jõudis alles siis, kui kogu möll oli läbi.
Kindlasti on Windows Phone palju postiivseid külgi, kuid need näited olid paar negatiivset, mis ma panin tähele, kui see telefon oli minuga paar nädalat. Ma arvan, et peamiseks põhjuseks, mis see minus neid negatiivseid emotsioone tekitab on siiski harjumatus. Kui see telefon oleks minuga pikemat aega olnud, usun, et minu jutt oleks hoopis teistsugune.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Linux
Ei saa mainimata jätta kõige populaarsemat vabade litsentside kasutajat Linuxit. Linux, mis sai 'alguse' aastal 1991 just siinlähedal Helsingis, on hetkel väga kiiresti populaarsust koguv tarkvara, kuna erinevalt teistest operatsioonisüsteemidest on see tasuta ja vabalt levitamiseks mõeldud kõigile. Aga kuna see pole veel piisavalt populaarne, on see viirustest peaaegu tühi, mis teeb kindlasti paljude kasutajate (eriti nendele, kelle jaoks arvutid veel veidike võõrad) tuju heaks. Tundub justkui ideaalne tarkvara. Lisaks on seda võimalik ka kõigil arendada, kellel selle jaoks on piisavalt teadmisi. Tegemist on vabatarkvaraga ning seetõttu on see populaarseim just suurtel arvutiinimestel, kuna nemad ei soovi tegeleda teiste OS, millega kaasneb hunnik kohustusi ja paberitööd.

OpenOffice
Kindasti üks teine populaarne vabatarkvara, mis on väga populaarne. OpenOffice on loodud MS baasil, kuna MS tooted on kõik tasulised. Kuna MS Office on väga populaarne ning OpenOffice näeb ja käitub välja pealnäha vägagi sarnaselt, on see kiirelt populaarsust kogunud inimeste seas.  Mina olen kasutanud juba mõnda aega vabavara LibreOffice, mis on loodud ka OpenOffice baasil.

League of Legends
Kolmandaks näiteks toon ühe populaarse mängu, mis tänasel päeval on vägagi aktuaalne. LoLi võib pidada hetkel üheks enimmängitumaks. Mäng on vabatarkvara, ning seda võib pidada selle uskumatu kuulsuse põhjuseks. Tema järel populaaruselt on World of Warcraft and DOTA 2. Näiteks august 2014 enim mängitud mäng on LoL, mida mängiti 20.55%, temajärel WoW 7.62% ja DOTA2 5.91%. Vahe on märgatav. WoW on tasuline mäng ning oli pikka aega tipus, kuni tuli konkureerivad LoL ja uus mäng DOTA2(2013), mis on tasuta. Kuigi mängud on tasuta, on mängu sees võimalik teha mängusiseseid oste, mis aitavad mängule kaasa.

Negatiivseks tooksin välja tegelikult kõik tasulised programmid, tarkvarad. Tänapäeva ühiskond on nii kiire arenguga, et kõik tasuline tehakse kättesaadavaks kõigile. Luuakse uut tarkvara, mis on parema hinnaga või hoopis tasuta (OpenOffice vs MS Office) ja orginaalid kaotavad oma kasutajaskonda kuna tasuta versioon on väljas. Kuigi paljud  programmid, eriti näiteks video-ja pilditöötlus omad, on populaarsust säilitanud tasuliste versioonidega kuigi mõne aja pärast võib tasuta versioonid neile järele jõuda.

Mul on hea meel, et vabatarkvara liigub ringi ja on inimestele kättesaadavam. See muudab kõigi arvutikasutamise mugavamaks, ka neil, kellel pole palju raha taskust võtta.
Paljudel vabavara loojatel on tehtud ka annetus/toetuskontot, millega aitad nende tööd jätkata. Kuid see on vabavalik ning summa saab valida ise.

Tants intellektuaalomandi ümber

Tänapäeva ühiskond on justkui kolinud interneti maailma. Kogu suhtlus käin just läbi selle. Minu tutvusringkonnas on näiteks väga vähe inimesi, kellel puuduks mingisugune konto kuskil sotsiaalmeeldias.
Tänu sellele, et aina rohkem ja rohkem inimesi kasutab arvutit ja interneti igapäevaselt, on hakanud suur programmide ja tarkvarade kasutamine pihta. Iga firma üritab olla teisest parem, on suur konkurents ning tavakasutajad üritavad sellest leida endale parima võimaluse. Ei ole tänapäeval tundmatud juba sõnad nagu 'autorikaitse' või 'illegaalne tarkvara omandamine'.
Selle tõttu on hakatud meie, tavakasutajate, tegemisi uurima ning mina leian, et mingi kontroll on hea kuid isegi sellele peaks olema mingid piirandud. Tänapäeval on pandud peale suuri piiranguid, et meie arvutikasutamist paremini jälgida ning see tundub juba natuke kaheldav. Vabast internetikasutamisest on saanud julm piiratud kontrollidega ühiskond.
Raamatus "The Case for Copyright Reform" on selle kohta põgusalt räägitud. Rick Falkvinge ja Christian Engström toovad sisse termini 'piraadipartei' mille eesmärk on hoida internet siiski vabana, järgides paari järgnevat punkti:

• Autori moraalseid õigusi ei tohi rikkuda ega muuta - võõrad inimesed ei tohi võtta kellegi teise suure töö ja vaeva tunnustuse endale. Minusilmis on see täiesti lubamatu. Tunnustust ja au võiks saada ikka inimene, kes seda väärib, mitte copycat. 
• Mittekommertslik vaba jagamine - asju ei tohi jagada teistele seetõttu, kuna inimesed loodavad sellega raha teenida või äri luua. Vaba jagamise eesmärk peaks siiski olema teha tarkvara/loomingud inimestele kättesaadavamaks, kes seda muidu lubada ei saaks. Mina leian, et selline teguviis aitab kaasa loomingu arengule ning kogub rohkem populaarsusest. Loomulikult ainult siis, kui keegi selle vahelt raha ei teeni. 
• 20 aastane äriline ainuõigus - hetkel on selleks ajaks eluaeg+70 aastat, mis tundub hullumeelselt pikk aeg. See aeg võiks kindlasti olla lühem, ma ei tea, kas 20 on just selline maagiline number, kuid kindlasti parem, mis praegu on. 
• Pärast igat viite aastat uuesti registeerimine - põhimõtte on selline, et iga autor peaks iga viie aasta tagant oma teos uuesti registeerida, kui ta soovib selle teose ainuomandi õiguste jätkamist. See tagaks parema kontrolli autoride üle ning nende teoste üle, mis tegelikult on ilma autorita. 
• Näidised tasuta - kuna tänapäeval on juba peaaegu kõik tehnika-ja tarkvaraimed läbi võetud, siis on väga raske luua midagi täiesti orginaalset ning seetõttu oleks hea, kui oleks võimalus kasutada vanasi osasi uute loomiseks, kuid ainult siis, kui autoriõigusi sellega ei rikuta. 
• DRM keeld - keeld keelab/piirab inimestel kasutada vabalt andmeid, kuigi tal on õigus neid teha. Ma leian, et see on vastuoluline. Kui inimesel on õigus midagi omada ja seda kasutada nii, kuidas ta soovib, siis mingi keeld tundub sellejuures väga ebaloogiline.

Reeglid teevad raskeks inimestel kasutada interneti vabana. Mina leian, et meie internet võiks olla siiski vaba ja mul on hea meel, et on tublisi inimesi, kes võitlevad selle nimel. 

Fanfiction

Fanfiction.net
Fanfiction.net asutati aastal 1998, Los Angeleses programeerija Xing Li poolt. Aastaks 2010 on saanud FF.netist kõige populaarsem fanfictioni veebileht, kus on üle 2 millioni kasutaja ning tekste on üle 30 erinevas keeles. Fanfictioni edu seisnes selles, et see oli esimene veebileht omataoliste seas, mis ei olnud ainult keskendunud ühele teemale, vaid sinna võis postitada fanfictioneid mis tahes teemadel. Praegugi on fanfictioni pealehel näha valikuvõimalust, mis lubab lugejal valida vastava kategooria, nt raamatud, manga, filmid, mida ta täpselt soovib lugeda.

Fanfiction.net kõige populaarsemateks teemadeks, millest on kõigerohkem jutte kirjutatud on Harry Potter, millel on ligi 700 000 fanfictionit. Sellele järgneb Naruto, 360 000 järjejutuga ning Twilight 216 000 jutuga.


Fanfictionist üldiselt 
Sõnaraamat annab meile fanfictioni kohta järgneva selgituse - kirjandus, mille on kirjutanud fänn, kes kasutab oma loos tegelasi, kes on tegelikult pärit mõnest raamatust, filmist vms või saanud inspiratsiooni hoopis päriselu inimestest. 
Fanfictioni päritolu on siiani teadmata ning selle kohta on pakutud välja palju erinevaid variante. Juba väga ammusest ajast on näha fanfictionile omaseid tunnuseid. Kuid moderne fanfiction, millega me oleme tuttavad tänapäeval, sai alguse 1960 paiku, kui lasti välja esimene Star Treki fanfic, Spockanalia (1967). Tollel ajal oli Star Treki fännibaas väga suur ning väga paljud noored, peamiselt naisterahvad, hakkasid seda trendi järgmine ning hakkasid looma enda lugusi. Sealt arenes fanfiction edasi popkultuuri, mis on säilinud tänase päevani.

Fanfictioni populaarsus ning positiivsed ja negatiivsed küljed. 
Fanfictioni populaarsus levis kui kulutuli ning see on säilinud tänase päevani. Tänapäeval on sellega eriti lihtne kokku puutuda, kuna nüüd on fanfiction kättesaadaval ka mugavalt telefoniappi kaudu Wattpad, mis laseb kasutajal mugavalt igal ajal endale meelepärast fantaasialugu lugeda.
On laialt levinud arvamus, et fantaasialugude kirjutamine ja lugemine on väga positiivne ning just tänu sellele, on see siiamaani vägagi aktuaalne teema.
Põhjuste alla tuuakse näiteks noorte huvi siiski lugemise ja kirjutamise vastu. Tänapäeva ühiskond on nii mugavaks läinud, lugemine on jäänud tahaplaanile. Raamatule eelistatakse filmi/sarjavaatamist ning uudistelugemisele raadio kuulamist. Fanfictionid hoiavad noortes lugemispisiku siiski alles. Väga paljud teosed on seal kirjutatud vägagi professionaalselt, nagu oleks neid kirjutatud päris kirjanikud ning tänu sellele, areneb lugeja keeleline vaist.
Samamoodi on suur kasu ka tavalistele inimestele, kes on otsustanud kirjutada enda fantaasialugu. Fanfiction.net slogangi ütleb, et lase oma fantaasia vabaks.
Lisaks kasutavad seda võimalust ära paljud inimesed, kes ei ole rahul näiteks mõne raamatu, sarja, filmi lõpuga või mõne sündmusega ning leiavad lohutust just fanfictioni näol, kus kasutatakse samu tegelasi kuid teistsugust sisu. Või asjaolu, et tuntud meelelahutusallikas sai läbi, näiteks Harry Potter, ning suured fännid käivad lugemas teiste fännide lugusi, kuidas võiks lugu edasi minna.

Kuid on siiski olemas ka mõned negatiivsed küljed, näiteks paljud autorid on mures autoriõiguste rikkumiste pärast ning tõsiasi, et inimesed keelduvad edasi liikumast ning uusi huvisi otsimast. Olen lugenud palju arvamuslugusi, kus arvatakse, et fanfiction hävitab aeglaselt tulevikku ning kirjanikutel on järjest vähem 'tööd'. Fanfictionid on enamasti tasuta  kättesaadavad netiavarustes inimestele tuttavate tegelastega ning uued fantaasiamaailmad jäävad avastamata.

Fanfictioni edulugu
Kuigi fanfictionid peetakse siiski ebaprofesionaalseks teoseks, mis postitakse internetti fännidele lugemiseks ja rohkem sellega edasi midagi ei juhtu. Kuid see pole alati nii.
Juba paar aastat on suurt populaarsust saanud raamatusari "Viiskümmend halli varjundit" (inglise keeles "Fifty Shades of Grey"), mis on alguse saanud just fantaasiateosest. Briti kirjanik E.L.James postitas fanfictioni lehtele oma fantaasialoo Bellast ja Edwardist, kes on maailmale tuntuks saanud Videviku saaga peategelastena. Üsna pea avas James veebilehe FiftyShades.com. Üsna kiiresti kogus see suurt tähelepanu, ning tänaseks on raamatusari üks populaarsemaid teoseid ning 2015 aastal ilmub selle kohta ka film. Enne raamatu ilmumist James siiski muutis peategelaste nimed, ning tänasel päeval on sellest saanud ülemaailmaline fenomenaal.
Lisaks E.L.Jamesi eluloole kuulsin hiljuti, et järjekordne populaarne fantaasialugu poistebändi One Directioni liikmest Harry Stylesist on saanud endale nii raamatu, kui ka filmilepingu.

Minu arvamus 
Fanfiction on järjest enam populaarsust koguv trend ning mul on hea meel, et inimesed, kes on suurt vaeva nendega näinud, on sellega ka kuhugi jõudnud. Ma kahjuks ise pole väga kokkupuutunud fanfictionitega, kuid tean tuttavaid, kes on nende suured fännid ja nad väga naudivad sellist uut kirjandusviisi. Olen enam kui kindel, et fanfiction jääb inimeste ellu veel väga pikaks ajaks ning järjest rohkem teoseid jõuab ka raamaturiiulitele.

1. nädal

IT ideed, mis olid huvitavad ja lootusandvad, kui põrusid täielikult. 

Microsoft Bob
See 1995 aastal loodud Microsofti tarkvara oli kindlasti üks lootusandvamaid ideid, mida tollel ajal loodi. Selle idee oli arvutikäsitlemist, mis oli tollel ajal veel uus tehnoloogia, muuta kasutajasõbralikumaks. Bobi ekraan nägi välja justkui tuba, millel olid inimestele päriselus tuttavad asjad, näiteks laual olev paber ja pliiats.
Microsoft Bobi peetakse Microsofti kõige suuremaks läbikukkumiseks ja on IT maailma üks kuulsamaid põrumisi. Põrumise põhjusteks peetakse liiga lapselikku välimust, liiga kõrgeid nõudmisi tolleaegsete arvutite kohta ja ei olnud oma hinda väärt. Microsoft sai kiiresti oma veast aru ning üsna pea lõpetas Bobi kasutamise.

Webvan
Wevan oli üks esimese kodulehti, mis lubas arvutikasutajatel osta toidukaupa interneti teel ning 30 minutiga valitud ostukorvi uksetaha tuua. 1999 aastal loodud Webvani juhtkond arvas, et interneti toidupood saavutab suure kuulsuse paari aastaga, kuna ameeriklastele meeldib tellida toidu otse uksetaha ning arvutikasutus muutub järjest suuremaks. Kuid suurt edu ei tulnudki ja Webvan kuulutas välja pankroti aastal 2001. Webvani põrumise põhjusteks peetakse näiteks liiga kõrgeid hindu ja keerulist kodulehte, lisaks juhtkonna liiga hooletu rahaga ümberkäimine.
Tänapäeval on Webvaniga sarnaseid online-poode palju, näiteks Tesco Inglismaal, mis on ka päris edukat. Sellist ideed pole veel Eestis kasutusele võetud, kuid see võib üks päev juhtuda.

Napster
Napster on kindlasti üks kõige populaarsemaid hea ideega põrumislugusi. Napster loodi 1999 aastal John Fanningu poolt, mille sisuks oli mp3 formaadis muusika tasuta jagamine veebilehel. Napster kogus kiiresti kuulsust, rohkem kui 80 millionit inimest jagasid omavahel muusikat kuni suured muusikud ja muusikutööstused viisid Napsteri kohtusse.
Kuigi Napsteri edu jäi lühikeseks, pani ta aluse paljudele teistele, P2P faili jagamis veebilehtedele, nagu näiteks Kazaa.