IT spetsialist on ametinimetus, mida kõik meist oleks justkui kuulnud, kuid keegi päris täpselt ei tea, mida see täielikult endast ette kujutab. On olemas palju näiteid, mis kokku moodustavad sellise 'nimetuse'. Ei ole ju varjatud tõsiasi, et just see amet on tänapäeva noored usinasti õppida tahavad ja just sellisena end tulevikus ette kujutavad.
Mina pean IT profi juures oluliseks palju, mis teevad neist tõsiseltvõetava ja eduka spetsialisti. Kindlasti on väha tähtsal kohal huvi. Huvi selle asja kohta, mida sa õpid on kindlasti üks oluline, kui mitte kõige olulisem, eeldus ühe tulevase IT spetsialisti kohta. Kui puudub asja kohta reaalne huvi, siis inimene õpib täpselt nii palju, kui tal vaja on ning ta ei arene endasi. Temast võib saada IT prof, iseasi, kui edukas. Kuna tänapäeval on IT inimesi vaja, kuid konkurents on endiselt olemas, on hädavajalik osa inimeses huvi selle vastu, mida ta teeb.
Teiseks oluliseks eelduseks on kindlasti siht. Inimene peaks umbes teadma, kuhu ta jõuda tahab. See ei pea olema firmaomanik või uue programmi kirjutaja, vaid inimene peaks looma unistused, eesmärgid. Ma olen sedasorti inimene, kes usub, et just unistused on need, mis inimesed tööle ja liikuma panevad. Eesmärgitu IT spetsialist, kellel on suur huvi IT vastu, ei tundu just kõige ahvatlevam pakkumine.
Inimese omaduste alla võiksid kuuluda kindlasti valmisolek iseseisvaks tööks, kohusetundlikkus, töökus, viisakus kuid ka oskus hinnata koostööd. Olen elus palju kokku puutunud erinevate firmadega erinevatest valdkondadest ning koostöö on üks asi, mis viib kaugele. Ilma võimeta teha koostööd teistega, on väga raske.
Lisaks on olulisteks omadusteks veel karismaatilisust ning müügioskust. Tänapäeva ühiskond on nii konkurentsirohke, et öeldakse, et inimene peab oskama ennast ja enda oskusi müüa ning leian, et IT alal on see kindlasti väga oluline osa. Naisterahvana usun, et see on kindlasti väga oluline punkt meile. Ma pean tõestama, et ma olen parem, kui need 50 meesterahvast, kes tööandja juures end just pakkumas käisid.
Hea hügieen ja korralik sõnavara on ka punktid, mis teevad inimeste professionaalseks. Väga harva on juhuseid, kus oskus räägib inimese eest ning kõik muu jääb tahaplaanile. Ebaprofessionaalne välimus tekitab eelarvamusi.
Lisaks oskuste alla võiks kuuluda kindlasti võõrkeele tundmine. Mida rohkem keeli tunned, seda uhkem. IT prof leiab tööd igalpool maailmas ning keelteoskus on kindlasti väga oluliseks faktoriks. Lisaks veel juhtimisoskus ning ettevõtlikkus. IT prof on nagu firma, mis end müüb ning mida rohkem oskusi ja teadmisi tal tagataskus on, seda edukam ta on. IT spetsialistidel võiks olla väga lai ja avatud silmaring. ning võtma omaks palju erinevaid suuni. See paistab silma.
Kokkuvõtteks ütleksin, et kuigi see nimekiri tundub suur ja lai, on iga inimene siiski omamoodi. Inimene peab leidma endas selle, mis teda viib tippu ning üldarvamused ei mängi siin olulist rolli. Nendesse punktidesse usun mina ning samm sammu haaval üritan neid oskuski ka arendada.
Wednesday, October 22, 2014
Ergonoomika
Positiivne
Mina pean positiivseks tarkvara ergonoomikaks suhtlusvõrgustikke, seal eesotsas Skype. Mitte sellepärast, et see on eestlaste tehtud ja tunnen end uhkena nagu õige patrioot, vaid kuna ma tõepoolest hindan kõrgelt, mida see programm tegelikult teha oskab.
Eelmine aasta läks mu õde Inglismaale elama ning ta oli minu elus väga lähedane inimene. Tundus imelik, kuidas ma saan olla nii aasta aega, et suhtlen temaga ainult Facebooki või muu sotsiaalmeedia leheküljel. Kuid Skype ju pakub palju rohkemat, kui lihtsalt kirjavahetusvõimalust. Ta pakub pidada vestlusi pikalt inimestega, kes elavad kasvõi teisel pool maakera ning minusilmis on see vägagi positiivne tarkvaraarendus.
Kuigi jah, pean tõdema, et see pole just kõige kasutajasõbralikum programm. Mina isiklikult kasutan seda ainult veebikaga suhtlemiseks inimestega, kellega ma päriselus kokku ei saa ning ma pole seal palju ringi vaadanud. Olen lugenud küll arvamusi, et see on natuke liiga keeruline ja mõned funktsioonid tekitavad suurt segadust, leian ma siiski, et ta teeb oma põhitöö ära, milleks on suhtlemine interneti teel. Minul pole kõige kiirem internet ja Inglismaal mu õe juues polnud ka, ning kuigi vahetevahel kõne kvaliteet jättis soovida, saime oma paaritunnised jutud siiski räägitud.
Ma olen väga rahul sellega, et Skype on sellise hea võimaluse loonud ning nagu iga programm, seegi areneb edasi ning ma loodan, et kõik need pisivead, mis tal veel on, saavad varsti lahendatud.
Minu isa kolib ka Inglismaale ning tean, et üsna pea hakkan ma jälle Skype igapäevaselt kasutama ning mul on hea meel, et tänu sellele saan ma oma lähedaste nägu näha, kuigi meie vahel on tuhandeid kilomeetreid.
Negatiivne
Negatiivse valimine võttis mul kauem aega, kuna leian, et kõik programmid ja lahendused vajavad harjumist. Näiteks Windows 8, mis paljudele pahameelt valmistab. Minagi olin alguses väga segaduses, kuhu ma täpselt sattunud olen, kuid ajapikku olen sellega nii ära harjunud, et ei leia, et selle uus disain väga vastumeelne oleks.
Kuid ma pean midagi näiteks tooma, siis ma toon Windows süsteemiga telefonid. Nii, nagu iga tavaline eestlane, olen ma vana hea Androidi fänn ja olen päris kindel, et mu vastumeelsus Windows Phonega on sellest tingitud, kuid seal on veel lisaks paar punkti.
Näiteks :
1. Windows Phone ei saa usbiga ühendada muule OP süsteemiga arvutitele, nt Linuxiga. See on väga tüütu. Ise kasutan Linuxit ja telefon on mul Windows siis jääbki suhtlus kahe vahel ära. Mina puutusin kokku sellise Windows telefoniga, et kui telefon oli Windows 8 ja arvutil Windows 7, siis sealgi vahel suhtust ei toimunud. Kahjuks ei tea(kui aus olla, siis pole eriti uurinud ka) kas see ongi nii. Igatahes leian, et see on äärmiselt tüütu.
2. Windows phone on seest väga keeruline. Olen kokku puutunud paljude inimestega, kes alles alustavad nutitelefoni kasutamist. Kas siis noored lapsed või väga vanad inimesed. Ning nende valik ei olnud kunagi Windows Phone ja põhjusega. See on isegi kogenud kasutajale raskesti arusaadav. Võiks ju arvata, et kui oled vana kala Windows 8 arvutis kasutamises, siis telefonis ei paku see mingit raskust, kuid see pole üldsegi nii. Kulmu ajab kortsu isegi neil.
3. Windows Phone Stores pole palju programme, mis on kättesaadav teistele. Eks see probleem on kõigil. Android tahab saada neid programme, mis Apple telefonidel ning Windows Phone tahab saada, mis on teistel. Kuid kuna Windows Phone pole veel nii levinud, sinna tulevad programmid aeglasimini. Valik on poole väiksem. Näiteks kui oli see paarinädalane Flappy Birdsi hullus inimestel, võite ette kujutada kui hea meel oli Windows Phone kasutajatel, kui said teada, et nendeni see õige versioon mängust jõudis alles siis, kui kogu möll oli läbi.
Kindlasti on Windows Phone palju postiivseid külgi, kuid need näited olid paar negatiivset, mis ma panin tähele, kui see telefon oli minuga paar nädalat. Ma arvan, et peamiseks põhjuseks, mis see minus neid negatiivseid emotsioone tekitab on siiski harjumatus. Kui see telefon oleks minuga pikemat aega olnud, usun, et minu jutt oleks hoopis teistsugune.
Mina pean positiivseks tarkvara ergonoomikaks suhtlusvõrgustikke, seal eesotsas Skype. Mitte sellepärast, et see on eestlaste tehtud ja tunnen end uhkena nagu õige patrioot, vaid kuna ma tõepoolest hindan kõrgelt, mida see programm tegelikult teha oskab.
Eelmine aasta läks mu õde Inglismaale elama ning ta oli minu elus väga lähedane inimene. Tundus imelik, kuidas ma saan olla nii aasta aega, et suhtlen temaga ainult Facebooki või muu sotsiaalmeedia leheküljel. Kuid Skype ju pakub palju rohkemat, kui lihtsalt kirjavahetusvõimalust. Ta pakub pidada vestlusi pikalt inimestega, kes elavad kasvõi teisel pool maakera ning minusilmis on see vägagi positiivne tarkvaraarendus.
Kuigi jah, pean tõdema, et see pole just kõige kasutajasõbralikum programm. Mina isiklikult kasutan seda ainult veebikaga suhtlemiseks inimestega, kellega ma päriselus kokku ei saa ning ma pole seal palju ringi vaadanud. Olen lugenud küll arvamusi, et see on natuke liiga keeruline ja mõned funktsioonid tekitavad suurt segadust, leian ma siiski, et ta teeb oma põhitöö ära, milleks on suhtlemine interneti teel. Minul pole kõige kiirem internet ja Inglismaal mu õe juues polnud ka, ning kuigi vahetevahel kõne kvaliteet jättis soovida, saime oma paaritunnised jutud siiski räägitud.
Ma olen väga rahul sellega, et Skype on sellise hea võimaluse loonud ning nagu iga programm, seegi areneb edasi ning ma loodan, et kõik need pisivead, mis tal veel on, saavad varsti lahendatud.
Minu isa kolib ka Inglismaale ning tean, et üsna pea hakkan ma jälle Skype igapäevaselt kasutama ning mul on hea meel, et tänu sellele saan ma oma lähedaste nägu näha, kuigi meie vahel on tuhandeid kilomeetreid.
Negatiivne
Negatiivse valimine võttis mul kauem aega, kuna leian, et kõik programmid ja lahendused vajavad harjumist. Näiteks Windows 8, mis paljudele pahameelt valmistab. Minagi olin alguses väga segaduses, kuhu ma täpselt sattunud olen, kuid ajapikku olen sellega nii ära harjunud, et ei leia, et selle uus disain väga vastumeelne oleks.
Kuid ma pean midagi näiteks tooma, siis ma toon Windows süsteemiga telefonid. Nii, nagu iga tavaline eestlane, olen ma vana hea Androidi fänn ja olen päris kindel, et mu vastumeelsus Windows Phonega on sellest tingitud, kuid seal on veel lisaks paar punkti.
Näiteks :
1. Windows Phone ei saa usbiga ühendada muule OP süsteemiga arvutitele, nt Linuxiga. See on väga tüütu. Ise kasutan Linuxit ja telefon on mul Windows siis jääbki suhtlus kahe vahel ära. Mina puutusin kokku sellise Windows telefoniga, et kui telefon oli Windows 8 ja arvutil Windows 7, siis sealgi vahel suhtust ei toimunud. Kahjuks ei tea(kui aus olla, siis pole eriti uurinud ka) kas see ongi nii. Igatahes leian, et see on äärmiselt tüütu.
2. Windows phone on seest väga keeruline. Olen kokku puutunud paljude inimestega, kes alles alustavad nutitelefoni kasutamist. Kas siis noored lapsed või väga vanad inimesed. Ning nende valik ei olnud kunagi Windows Phone ja põhjusega. See on isegi kogenud kasutajale raskesti arusaadav. Võiks ju arvata, et kui oled vana kala Windows 8 arvutis kasutamises, siis telefonis ei paku see mingit raskust, kuid see pole üldsegi nii. Kulmu ajab kortsu isegi neil.
3. Windows Phone Stores pole palju programme, mis on kättesaadav teistele. Eks see probleem on kõigil. Android tahab saada neid programme, mis Apple telefonidel ning Windows Phone tahab saada, mis on teistel. Kuid kuna Windows Phone pole veel nii levinud, sinna tulevad programmid aeglasimini. Valik on poole väiksem. Näiteks kui oli see paarinädalane Flappy Birdsi hullus inimestel, võite ette kujutada kui hea meel oli Windows Phone kasutajatel, kui said teada, et nendeni see õige versioon mängust jõudis alles siis, kui kogu möll oli läbi.
Kindlasti on Windows Phone palju postiivseid külgi, kuid need näited olid paar negatiivset, mis ma panin tähele, kui see telefon oli minuga paar nädalat. Ma arvan, et peamiseks põhjuseks, mis see minus neid negatiivseid emotsioone tekitab on siiski harjumatus. Kui see telefon oleks minuga pikemat aega olnud, usun, et minu jutt oleks hoopis teistsugune.
Sunday, October 12, 2014
Tarkvara- ja sisulitsentsid
Linux
Ei saa mainimata jätta kõige populaarsemat vabade litsentside kasutajat Linuxit. Linux, mis sai 'alguse' aastal 1991 just siinlähedal Helsingis, on hetkel väga kiiresti populaarsust koguv tarkvara, kuna erinevalt teistest operatsioonisüsteemidest on see tasuta ja vabalt levitamiseks mõeldud kõigile. Aga kuna see pole veel piisavalt populaarne, on see viirustest peaaegu tühi, mis teeb kindlasti paljude kasutajate (eriti nendele, kelle jaoks arvutid veel veidike võõrad) tuju heaks. Tundub justkui ideaalne tarkvara. Lisaks on seda võimalik ka kõigil arendada, kellel selle jaoks on piisavalt teadmisi. Tegemist on vabatarkvaraga ning seetõttu on see populaarseim just suurtel arvutiinimestel, kuna nemad ei soovi tegeleda teiste OS, millega kaasneb hunnik kohustusi ja paberitööd.
OpenOffice
Kindasti üks teine populaarne vabatarkvara, mis on väga populaarne. OpenOffice on loodud MS baasil, kuna MS tooted on kõik tasulised. Kuna MS Office on väga populaarne ning OpenOffice näeb ja käitub välja pealnäha vägagi sarnaselt, on see kiirelt populaarsust kogunud inimeste seas. Mina olen kasutanud juba mõnda aega vabavara LibreOffice, mis on loodud ka OpenOffice baasil.
League of Legends
Kolmandaks näiteks toon ühe populaarse mängu, mis tänasel päeval on vägagi aktuaalne. LoLi võib pidada hetkel üheks enimmängitumaks. Mäng on vabatarkvara, ning seda võib pidada selle uskumatu kuulsuse põhjuseks. Tema järel populaaruselt on World of Warcraft and DOTA 2. Näiteks august 2014 enim mängitud mäng on LoL, mida mängiti 20.55%, temajärel WoW 7.62% ja DOTA2 5.91%. Vahe on märgatav. WoW on tasuline mäng ning oli pikka aega tipus, kuni tuli konkureerivad LoL ja uus mäng DOTA2(2013), mis on tasuta. Kuigi mängud on tasuta, on mängu sees võimalik teha mängusiseseid oste, mis aitavad mängule kaasa.
Negatiivseks tooksin välja tegelikult kõik tasulised programmid, tarkvarad. Tänapäeva ühiskond on nii kiire arenguga, et kõik tasuline tehakse kättesaadavaks kõigile. Luuakse uut tarkvara, mis on parema hinnaga või hoopis tasuta (OpenOffice vs MS Office) ja orginaalid kaotavad oma kasutajaskonda kuna tasuta versioon on väljas. Kuigi paljud programmid, eriti näiteks video-ja pilditöötlus omad, on populaarsust säilitanud tasuliste versioonidega kuigi mõne aja pärast võib tasuta versioonid neile järele jõuda.
Mul on hea meel, et vabatarkvara liigub ringi ja on inimestele kättesaadavam. See muudab kõigi arvutikasutamise mugavamaks, ka neil, kellel pole palju raha taskust võtta.
Paljudel vabavara loojatel on tehtud ka annetus/toetuskontot, millega aitad nende tööd jätkata. Kuid see on vabavalik ning summa saab valida ise.
Ei saa mainimata jätta kõige populaarsemat vabade litsentside kasutajat Linuxit. Linux, mis sai 'alguse' aastal 1991 just siinlähedal Helsingis, on hetkel väga kiiresti populaarsust koguv tarkvara, kuna erinevalt teistest operatsioonisüsteemidest on see tasuta ja vabalt levitamiseks mõeldud kõigile. Aga kuna see pole veel piisavalt populaarne, on see viirustest peaaegu tühi, mis teeb kindlasti paljude kasutajate (eriti nendele, kelle jaoks arvutid veel veidike võõrad) tuju heaks. Tundub justkui ideaalne tarkvara. Lisaks on seda võimalik ka kõigil arendada, kellel selle jaoks on piisavalt teadmisi. Tegemist on vabatarkvaraga ning seetõttu on see populaarseim just suurtel arvutiinimestel, kuna nemad ei soovi tegeleda teiste OS, millega kaasneb hunnik kohustusi ja paberitööd.
OpenOffice
Kindasti üks teine populaarne vabatarkvara, mis on väga populaarne. OpenOffice on loodud MS baasil, kuna MS tooted on kõik tasulised. Kuna MS Office on väga populaarne ning OpenOffice näeb ja käitub välja pealnäha vägagi sarnaselt, on see kiirelt populaarsust kogunud inimeste seas. Mina olen kasutanud juba mõnda aega vabavara LibreOffice, mis on loodud ka OpenOffice baasil.
League of Legends
Kolmandaks näiteks toon ühe populaarse mängu, mis tänasel päeval on vägagi aktuaalne. LoLi võib pidada hetkel üheks enimmängitumaks. Mäng on vabatarkvara, ning seda võib pidada selle uskumatu kuulsuse põhjuseks. Tema järel populaaruselt on World of Warcraft and DOTA 2. Näiteks august 2014 enim mängitud mäng on LoL, mida mängiti 20.55%, temajärel WoW 7.62% ja DOTA2 5.91%. Vahe on märgatav. WoW on tasuline mäng ning oli pikka aega tipus, kuni tuli konkureerivad LoL ja uus mäng DOTA2(2013), mis on tasuta. Kuigi mängud on tasuta, on mängu sees võimalik teha mängusiseseid oste, mis aitavad mängule kaasa.
Negatiivseks tooksin välja tegelikult kõik tasulised programmid, tarkvarad. Tänapäeva ühiskond on nii kiire arenguga, et kõik tasuline tehakse kättesaadavaks kõigile. Luuakse uut tarkvara, mis on parema hinnaga või hoopis tasuta (OpenOffice vs MS Office) ja orginaalid kaotavad oma kasutajaskonda kuna tasuta versioon on väljas. Kuigi paljud programmid, eriti näiteks video-ja pilditöötlus omad, on populaarsust säilitanud tasuliste versioonidega kuigi mõne aja pärast võib tasuta versioonid neile järele jõuda.
Mul on hea meel, et vabatarkvara liigub ringi ja on inimestele kättesaadavam. See muudab kõigi arvutikasutamise mugavamaks, ka neil, kellel pole palju raha taskust võtta.
Paljudel vabavara loojatel on tehtud ka annetus/toetuskontot, millega aitad nende tööd jätkata. Kuid see on vabavalik ning summa saab valida ise.
Friday, October 10, 2014
Tants intellektuaalomandi ümber
Tänapäeva ühiskond on justkui kolinud interneti maailma. Kogu suhtlus käin just läbi selle. Minu tutvusringkonnas on näiteks väga vähe inimesi, kellel puuduks mingisugune konto kuskil sotsiaalmeeldias.
Tänu sellele, et aina rohkem ja rohkem inimesi kasutab arvutit ja interneti igapäevaselt, on hakanud suur programmide ja tarkvarade kasutamine pihta. Iga firma üritab olla teisest parem, on suur konkurents ning tavakasutajad üritavad sellest leida endale parima võimaluse. Ei ole tänapäeval tundmatud juba sõnad nagu 'autorikaitse' või 'illegaalne tarkvara omandamine'.
Selle tõttu on hakatud meie, tavakasutajate, tegemisi uurima ning mina leian, et mingi kontroll on hea kuid isegi sellele peaks olema mingid piirandud. Tänapäeval on pandud peale suuri piiranguid, et meie arvutikasutamist paremini jälgida ning see tundub juba natuke kaheldav. Vabast internetikasutamisest on saanud julm piiratud kontrollidega ühiskond.
Raamatus "The Case for Copyright Reform" on selle kohta põgusalt räägitud. Rick Falkvinge ja Christian Engström toovad sisse termini 'piraadipartei' mille eesmärk on hoida internet siiski vabana, järgides paari järgnevat punkti:
Tänu sellele, et aina rohkem ja rohkem inimesi kasutab arvutit ja interneti igapäevaselt, on hakanud suur programmide ja tarkvarade kasutamine pihta. Iga firma üritab olla teisest parem, on suur konkurents ning tavakasutajad üritavad sellest leida endale parima võimaluse. Ei ole tänapäeval tundmatud juba sõnad nagu 'autorikaitse' või 'illegaalne tarkvara omandamine'.
Selle tõttu on hakatud meie, tavakasutajate, tegemisi uurima ning mina leian, et mingi kontroll on hea kuid isegi sellele peaks olema mingid piirandud. Tänapäeval on pandud peale suuri piiranguid, et meie arvutikasutamist paremini jälgida ning see tundub juba natuke kaheldav. Vabast internetikasutamisest on saanud julm piiratud kontrollidega ühiskond.
Raamatus "The Case for Copyright Reform" on selle kohta põgusalt räägitud. Rick Falkvinge ja Christian Engström toovad sisse termini 'piraadipartei' mille eesmärk on hoida internet siiski vabana, järgides paari järgnevat punkti:
- Autori moraalseid õigusi ei tohi rikkuda ega muuta - võõrad inimesed ei tohi võtta kellegi teise suure töö ja vaeva tunnustuse endale. Minusilmis on see täiesti lubamatu. Tunnustust ja au võiks saada ikka inimene, kes seda väärib, mitte copycat.
- Mittekommertslik vaba jagamine - asju ei tohi jagada teistele seetõttu, kuna inimesed loodavad sellega raha teenida või äri luua. Vaba jagamise eesmärk peaks siiski olema teha tarkvara/loomingud inimestele kättesaadavamaks, kes seda muidu lubada ei saaks. Mina leian, et selline teguviis aitab kaasa loomingu arengule ning kogub rohkem populaarsusest. Loomulikult ainult siis, kui keegi selle vahelt raha ei teeni.
- 20 aastane äriline ainuõigus - hetkel on selleks ajaks eluaeg+70 aastat, mis tundub hullumeelselt pikk aeg. See aeg võiks kindlasti olla lühem, ma ei tea, kas 20 on just selline maagiline number, kuid kindlasti parem, mis praegu on.
- Pärast igat viite aastat uuesti registeerimine - põhimõtte on selline, et iga autor peaks iga viie aasta tagant oma teos uuesti registeerida, kui ta soovib selle teose ainuomandi õiguste jätkamist. See tagaks parema kontrolli autoride üle ning nende teoste üle, mis tegelikult on ilma autorita.
- Näidised tasuta - kuna tänapäeval on juba peaaegu kõik tehnika-ja tarkvaraimed läbi võetud, siis on väga raske luua midagi täiesti orginaalset ning seetõttu oleks hea, kui oleks võimalus kasutada vanasi osasi uute loomiseks, kuid ainult siis, kui autoriõigusi sellega ei rikuta.
- DRM keeld - keeld keelab/piirab inimestel kasutada vabalt andmeid, kuigi tal on õigus neid teha. Ma leian, et see on vastuoluline. Kui inimesel on õigus midagi omada ja seda kasutada nii, kuidas ta soovib, siis mingi keeld tundub sellejuures väga ebaloogiline.
Reeglid teevad raskeks inimestel kasutada interneti vabana. Mina leian, et meie internet võiks olla siiski vaba ja mul on hea meel, et on tublisi inimesi, kes võitlevad selle nimel.
Subscribe to:
Posts (Atom)