11. nädal

Sellenädalane teema oli väga huvitav lugemine. Sain teada palju uut ning tekkis suur huvi hakata juurde uurima. Pean häbiga tunnistama, et see teema oli minujaoks väga tundmatu ning mul on hea meel, et selle teemaga siiski kokku puutusin.
Netis leidub palju huvitavaid tugilahendusi ning valikut oli raske teha. Silma jäi hoopis kursusekaaslase poolt foorumisse postitatud lahendus, milleks on Eyegaze Edge ehk Eye-Tracking. 
Huviga lugesin kogu nende kodulehe läbi ning leian, et tegemist on väga huvitava ning suurepärase tehnikalahendusega. See on loodud nii, et Eye-Tracker saab aru, mida sinu silmad tahavad teha ning see toimib justkui hiirena. See annab suurepärase võimaluse liikumisraskustega inimestel saata meile või teha teisi vajalike asju internetis. Kuigi testid on näidanud, et silmadega juhtimine pole nii mugav ja täpne kui on hiirega, on see siiski väga vajalik vahend inimestele, kes ei saa hiir ise kasutada.
Minule suureks üllatuseks on Eestis, just meie enda Tallinna Ülikoolis on olemas eye-tracking seade Eyetracker S2 täitsa olemas.
On olemas erinevad variante ning versioone ning seoses tehnoloogia arenguga, tuleb välja järjest paremaid mudeleid, mis teevad kasutamise veelgi mugavamaks. On oluline samm mõelda uusi lahendusi, kuidas saaksid kõik inimesed mugavalt arvutit kasutada, ning eye-tracking on suurepärane näide, kui kaugele on tehnoloogiaareng minema ning ma ei suuda ära oodata, mis võimalused meil tulevikus on.

IT-projekt, mis kasutab edukalt häkkerlikku mõtteviisi.

Sellel nädalal oli huvitav teema häkkeritest ning sellest, millised nad õige on ning millega nad tegelevad. Kuna mina olen väga vähe selle teemaga kokku puutunud, oli minujaoks see väga huvitav lugemine. Pärast seda silmaringi avardavat teksti tuli endalgi isu rohkem selle kohta uurida ning oma teadmisi sellest osas suurendada.

Teemas oli välja toodud paar punkti, mis on nii-öelda väljendasid häkkerlikku mõtteviisi. Nendeks oli näiteks :
*jagamine  - lähtumine mõttest, et informatsioon võiks olla kõigile kättesaadav ning tasuta
*meeskonnatöö - tarkvara arendamisel võiksid osa võtta kõik, kes soovivad, vastavad oma võimetele
*levitamine - räägi ning tutvusta kultuuri
*uuenduslik mõtteviis - projekt võiks olla uudsem ning parem, kui teised
*huvi - maailmas on palju asju, mis vajavad lahendusi

Olen kokku puutunud nii mõnegi projektiga, mis järgib häkkerliku mõtteviisi, nende seas kuulsaim Linux ning kõigi teada proxy. Kuid seekord otsustasin kirjeldada hoopis muud programmi, mis on minul igapäevaselt kasutusel ning kindlasti üks minu lemmikuid - VLC media player.
VLC nimi tuleneb nimest 'VideoLan Client' mis oli algselt selle projekti nimi, kui sellega tööd alustati aastal 1996. Nagu enamus projekte, sai seegi alguse just õpilaste seas Prantsusmaal ning üsna pea levis üle maailma kui not-profit organitsioon.
Tänapäeval peetakse seda üheks parimaks meedia pleieriks. See on populaarne tänu oma võimele mängida pea igat formaati ning loomulikult kuna see on kõigile kättesaadav. VLC on kättesaadav kõigile OP süsteemidele. On vähe programme, mis on saanud nii suurt tunnustust, kui on seda saanud VLC player. Loomulikult on ka temal paar viga, kuid need pole olnud piisavalt mõjuvõimsad, et VLC troonilt lükata.
Kuna VLC on GNU LGPL litsentsiga, lubab see teistel selle tarkvara enda projektidesse ilma lepinguteta. Leian, et VCL pleier sobib suurepäraselt näiteks, mis kirjeldab edukat häkkerlikku mõtteviisi projektis.

9. nädal

Mõiste "digiaedik" (digital enclosure), mille võttis kasutusele Mark Andrejevic, on keskkond, kus inimeste iga samm, mida ta netikeskkonnas teeb, jätab endast jälje interneti andmebaasi. Kogu see informatsioon kogutakse kokku ning grupeeritakse ning see omakorda loob teekonna anonüümse autorini ja mingil määral on võimalik lausa tema liigutusi teatul määral suunata.

Ma pean 'digiaedikut' normaalseks tehnoloogia arengu osaks, millega tavakasutajad ei osanud arvestada ning tänu sellele, on sellest tekkinud probleem.
Oleme kõik kuulnud, kuidas meie tehnoloogia areneb väga kiiresti ning inimeste elu muutub järjest lihtsamaks ja mugavamaks. Paljud inimesed näevad seda kui positiivses võtmes, kuna nende elu muutub aina paremaks. Kuid nad ei tea, ei mõtle või ei hooli, et kui tehnoloogia areneb rekordkiirkusega, areneb sellega ka negatiivsed pooled. 'Suurtel kurjadel juhtidel' on tekkinud suurepärased ja lihtsad viisid, kuidas kõiki inimesi korraga jälgida ja vajadusel ka kontrollida. See olukord on bittersweet, me keegi soovinud seda otseselt, kuid mugavad uut tehnoloogiat kasutame me siiski edasi.
Me tegelikult ei peaks niimoodi elama, sellise valiku või hirmu sees. Ideaalmaailmas muidugi sellist olukorda ei oleks, kuid reaalses maailmas see on olemas. Ning inimeste kogu interneti tegevus on kuhugi salvestatud ning see on meie elu. Meie fantastiliselt kiirelt areneva tehnoloogiaga elu.
Inimesed saavad oma 'aedikut' vajadusel võimalikult väiksena hoida. Mitte lisada kõiki oma andmeid, kui auhinnaks on kast kohukesi või mõelda mingi lahendus internetist ostetud asjade suhtes. Hoida seda ohjas niipalju, kui tavakasutaja seda suudab teha.
Mina loodan siiralt, et suured kurjad mehed ei hakka meie aedikuid ära kasutama ning sellele vaatamata, üritan seda võimalikult väiksena hoida, kuna saan aru ja mõistan, et see käib lihtsalt ühiskonnaga kaasas. Ma ei pruugi sellest aru saada, tahta või leppida sellega kuid ma üritan seda mõista.

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Minu jaoks tundus kõige lähedasem punkt just privaatsuse teema. 

Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).

Olen interneti pikka aega kasutanud ning juba väikesest tüdrukust peale olen teadnud, et eraelu tuleb internetis päris kaugel hoida. Kuigi kasutan suhtlusmeediume näiteks Facebooki ja Twitterit, ei postita ma neisse mitte kunagi midagi väga isiklikku enda eraelu kohta, näiteks enda asukohta või muud sellist.  Olen piisavalt palju õudusjutte kuulnud, kui ohtlik võib liigne jagamine olla. 

Paar aastat tagasi juhtus minuga üks väga täbar lugu. Nimelt sellel ajal, kui inimesed olid rate.ee-st edasi liikunud Orkutisse, tegin seda minagi. Rate.ee polnud kunagi minujaoks oluline koht ning konto oli surnud, oli ainult kustutamise asi. Ühel päeval aga saatis mulle üks minu tuttav ühe lingi, milles oli minu andmetega ning piltidega tehtud uus kasutaja rate.ee-sse. Olin väga shokis. Ma ei teadnud, kes seda tegi ning mis mind vägagi äravaks tegi, oli see et inimene oli postitanud minu kohta väga privaatseid asju, näiteks elukoht, perekonna liikmete nimed, kool ja muud andmed. See inimene mitte ainult ei mänginud mind, vaid ka julmalt rikkus minu privaatsust postitades asju minu kohta, mis polnud avalikusele mõeldud jagamiseks.  Üsna kiiresti see konto kustutati ning sain ka teada, kes see inimene oli, kes minu andmeid niimoodi kuritarvitanud kuid halb maik on siiani suus. Õnneks midagi sellest loost ei juhtunud, peale minu ehmatuse, mis tegi mind veelgi ettevaatlikumaks. 

Minu tuttavad on ka tundnud julma privaatsuse rikkumist, kuid minu loost natukene teises võtmes. Nimelt leidis tuttav töö ühes firmas sekretäri-abina. Töö tundus esialgu väga korralik ning meeldiv, kuni tuttav sai aru, et tema töödejuhataja loeb tema emaile. Õnneks minu tuttav väga isiklikku infot emaili teel teisega ei vahetanud. Kui tuttav küsis selgitust, miks ülemus nii teeb, siis sai ta vastuseks, et ta lihtsalt kontrollib, et töötaja ei tegeleks töökõrvalt kõrvaliste asjadega. Kuigi ülemuse jutus võib mingi iva sees olla, ei tohiks sellist asja teha kindlasti töötaja ees varjates, kuna emaili teel võib liikuda väga privaatne info, näiteks uksekoodid. Loomulikult ei soovitaks sellist infot emaili teel jagada, aga kunagi ei tea ette, mis võib nendes emailides tegelikult peidus olla. Tuttav lahkus koheselt pärast seda juhtumist töölt. 

Need on paar näidet, kuidas on võimalik rikkuda teiste inimeste privaatsust netis. See punkt käib kokku ka tihedalt esimest punktida - ole inimene. Mitte kellegile ei meeldi, kui tema privaatsust niimoodi rikutakse, ükskõik, mis selle tagamõte oli. 
Praegu on väga aktuaalne teema, kuidas sadu pilte postitati häkkerite poolt netti kuulsustest, mis olid neil iCloudis. See lugu on minuarvates väga südantlõhestav. Mitte keegi ei soovi, et tema privaatsed pildid oleks kogu internetile näha.
Olgem inimesed ning ärme tee teistele seda, mida ma ei taha, et meile tehakse.

Ja loomulikult peab ise väga ettevaatlik olema, kui palju infot kuskil meeldiasaidil jagada. Üks asi on rikkuda teiste privaatsust, teine asi on ise seda muretult jagada. Tuleb meeles pidada, et kui kord üks asi internetis on, see sinna jääbki. On olnud palju poleemikat, kuidas populaarsed leheküljed ja valitsus jälgivad inimesi, kuna kogu info on neile väga lihtsalt kättesaadav.