Tarkvara- ja sisulitsentsid

Linux
Ei saa mainimata jätta kõige populaarsemat vabade litsentside kasutajat Linuxit. Linux, mis sai 'alguse' aastal 1991 just siinlähedal Helsingis, on hetkel väga kiiresti populaarsust koguv tarkvara, kuna erinevalt teistest operatsioonisüsteemidest on see tasuta ja vabalt levitamiseks mõeldud kõigile. Aga kuna see pole veel piisavalt populaarne, on see viirustest peaaegu tühi, mis teeb kindlasti paljude kasutajate (eriti nendele, kelle jaoks arvutid veel veidike võõrad) tuju heaks. Tundub justkui ideaalne tarkvara. Lisaks on seda võimalik ka kõigil arendada, kellel selle jaoks on piisavalt teadmisi. Tegemist on vabatarkvaraga ning seetõttu on see populaarseim just suurtel arvutiinimestel, kuna nemad ei soovi tegeleda teiste OS, millega kaasneb hunnik kohustusi ja paberitööd.

OpenOffice
Kindasti üks teine populaarne vabatarkvara, mis on väga populaarne. OpenOffice on loodud MS baasil, kuna MS tooted on kõik tasulised. Kuna MS Office on väga populaarne ning OpenOffice näeb ja käitub välja pealnäha vägagi sarnaselt, on see kiirelt populaarsust kogunud inimeste seas.  Mina olen kasutanud juba mõnda aega vabavara LibreOffice, mis on loodud ka OpenOffice baasil.

League of Legends
Kolmandaks näiteks toon ühe populaarse mängu, mis tänasel päeval on vägagi aktuaalne. LoLi võib pidada hetkel üheks enimmängitumaks. Mäng on vabatarkvara, ning seda võib pidada selle uskumatu kuulsuse põhjuseks. Tema järel populaaruselt on World of Warcraft and DOTA 2. Näiteks august 2014 enim mängitud mäng on LoL, mida mängiti 20.55%, temajärel WoW 7.62% ja DOTA2 5.91%. Vahe on märgatav. WoW on tasuline mäng ning oli pikka aega tipus, kuni tuli konkureerivad LoL ja uus mäng DOTA2(2013), mis on tasuta. Kuigi mängud on tasuta, on mängu sees võimalik teha mängusiseseid oste, mis aitavad mängule kaasa.

Negatiivseks tooksin välja tegelikult kõik tasulised programmid, tarkvarad. Tänapäeva ühiskond on nii kiire arenguga, et kõik tasuline tehakse kättesaadavaks kõigile. Luuakse uut tarkvara, mis on parema hinnaga või hoopis tasuta (OpenOffice vs MS Office) ja orginaalid kaotavad oma kasutajaskonda kuna tasuta versioon on väljas. Kuigi paljud  programmid, eriti näiteks video-ja pilditöötlus omad, on populaarsust säilitanud tasuliste versioonidega kuigi mõne aja pärast võib tasuta versioonid neile järele jõuda.

Mul on hea meel, et vabatarkvara liigub ringi ja on inimestele kättesaadavam. See muudab kõigi arvutikasutamise mugavamaks, ka neil, kellel pole palju raha taskust võtta.
Paljudel vabavara loojatel on tehtud ka annetus/toetuskontot, millega aitad nende tööd jätkata. Kuid see on vabavalik ning summa saab valida ise.